jaa

VANA MAJA

 

 

Ettevaatust lume ja jääga!

Lund on sel talvel palju. Liigagi palju ja eriti siis, kui seda pole jalust kuskile panna. Kitsukestel tänavatel lükatakse lumi vastu majaseina. Vanasti lükati ka ja koguni eesmärgiga, et käreda külmaga vundament soojem oleks. Peremees teadis aga, et enne sula tulekut tuli lumi majast eemale kühveldada, sest lume sulamisvesi imbub hästi nii vundamendi- kui ka seinakonstruktsioo-nide sisse ja võib seal põhjustada tõsiseid niiskuskahjustusi.

 

 

 

Puumaja märgunud seinapalgid või sõrestiktäidis kuivab laudise all väga aeglaselt. Soodsal temperatuuri hakka-vad kasvama hallitus- ja mädanikseened.

 

Kivikonstruktsioonide puhul imbub vesi kivi, vuugimördi ja krohvi pooridesse. Vee külmudes tekivad sea jää-kristallid, millel on suur purustav jõud. Kui päeval sulatab ja öösel külmetab, siis tekivad ka jääkristallid üha uuesti ja materjalid lagunevad kiiresti.

 

Katuselt lume rookimisega peab olema ettevaatlik, et katusekate viga ei saaks. Katusel töötamisel tuleb tingi-musteta järgida ohutusnõudeid, sest lumi ja jää võivad ootamatult liikuma hakata ja inimese endaga kaasa tõmmata.

Lume sulamise ajal tekib lühikese aja jooksul palju vett, mis otsib teed allavoolu poole. Külmunud maapinnal lumevallide ja jää vahel võivad kalded suunata vee hoone poole, mistõttu tekib konstruktsioonides ebaloomuli kult suur niiskuskoormus. Lumi tuleb hoonest eemale lükata ja pidevalt kontrollida, et sulavesiei voolaks vundamendi suunas.

 

Rõhtsate konstruktsioonide pinnal leiab vesi kiiresti tee vuukidesse ja pragudesse, mis võivad jäätudes laguneda või suureneda ning tulemuseks on raskesti lokaliseeritav leke.

 

Lumekihi paksus muutub ilmastiku mõjul -vajub kokku, sulab ja aurustub. Sellega seoses muutub ka lume kaal ja veesisaldus. Värskelt sadanud lume kaal võib olla 30-100 kg/m3. See tähendab, et 10 cm värsket lund on võrdne 3-10 mm vihmaga. Kokku vajunud lume kaal võib olla 200-300 kg/m3, kevadine lumi sulamise ajal aga kaaluda koguni kuni 400 kg/m3.

Tavalise viilkatusega maja konstruktsioonid kannatavad koormust keskmiselt 150 kg/m2. Sellele vastab umbes pool meetrit vana lund või 40 cm märga lund. Suurest lumekoormusest annavad märku aknad ja uksed, mis ei taha enam korralikult lahti-kinni käia. Võivad tekkida ka konstruktsioonide vajumistega kaasnevad helid. Katuste sisselangemise põhjuseks on tavaliselt konstruktsioonivead või hooldamatusest tekkinud kahjustused. Lamekatuste puhul tuleks lumi enne sula igal juhul eemaldada.

 

Talviste suurte temperatuurikõikumistega tekivad tavaliselt katustel ka jääpurikad ja lumevarin-gud. Üks poolemeetrine jääpurikas võib kaaluda kuni kaks kilo, meetrine kuni kakskümmend kilo. Kahekorruselise maja räästast langeva jääpurika kiirus on umbes 25 km/h, kolmekorruselise räästast langeval purikal umbes 50 km/h.

 

Katuselt alla varisev lumi libiseb kõigepealt veidi allapoole, saab siis hoo sisse ja maandub katuse kalde suunas hoonest eemal. Lumevaring võib tekkida kiiresti ja ootamatult.

 

Lumi ja jää võivad vigastada vihmaveerenne ja -torusid. Need tuleb esimesel võimalusel paigale sättida või parandada. Jääpurikad ja lumevaringud on ohtlikud nii inimestele kui ka neid tabanud esemetele ja konstruktsioonidele. Majaomanik on kohustatud ohud õigeaegselt likvideerima.

 

Katuselt lume rookimisel

 

• järgi kõrgustes töötamise ohutusreegleid;

• varusta töötamise tsoon maapinnal selgete hoiatusmärkidega;

• jälgi lume teekonda katuselt maapinnale;

• ära viska lund allpool olevaile väiksematele katustele ega muudele konstruktsioonidele,

lumevaringu ohus kindlusta varikatused altpoolt tugedega;

• alusta lume kühveldamist katuseharja juures, nii väldid riski, et allalibisev lumi sind enda

alla matab;

• puhasta katus ühtlaselt - ebaühtlased koormused võivad konstruktsioone kahjustada;

• kasuta labidat ja töövõtteid, mis ei vigasta katusekatet.

 

 

Lea Stroh

04.03.2010